Pole üllatav, et selle aasta märksõnades domineerib mure toitumise pärast, kuid suureks probleemiks on saamas ka nutisõltuvus ja allergiaga toimetulek.
1. Vähem soolaSool on ammusest ajast tuntud kui maitseparandaja ja konservant toitude säilitamiseks.
Kirjanik ja teadusajakirjanik Justin Petrone (41) on tänu oma muhedatele raamatutele ja kolumnidele leidnud koha eestlaste südames. Tänapäeva kiire, lärmakas ja närviline elu Justinile ei sobi. Ta sooviks elada hoopis eelmise sajandi 60.
Rauapuudus on üks levinumaid mineraalipuuduseid maailmas. Raua piisav tase veres mängib aga hea enesetunde juures olulist rolli—see tugevdab meie immuunsüsteemi ning toetab keha vastupanuvõimet stressile.
D-vitamiinil palju teisigi tervisemõjusid kui ainult luumurdude ennetamine. D-vitamiin osaleb aktiivselt immuunsüsteemi töös. Aga kui palju siis peaks seda vitamiini võtma ja mis juhtub, kui on D-vitamiini puudus?
1.
Ooperilauljatar Elina Netšajeva (26) on võtnud sihiks klassikalise muusikaga maailma vallutada – armastus laulmise vastu ja sihikindel töö on talle sel teel tuule tiibadesse andnud.
Kevad on käes ja väsimus kimbutab. Kas tegu võib olla rauapuudusega?
Raud on tähtis vereloomeks – hemoglobiini ja müoglobiini moodustamiseks. Hemoglobiin viib keharakkudesse hapniku ja välja süsihappegaasi.
B12-vitamiini vajab meie organism võrreldes teiste vitamiinidega küll kõige väiksemas koguses, kuid ilma selleta ei arene normaalselt vererakud ega talitle korralikult närvisüsteem.
Õppimine, näiteks luuletuste päheõppimine on puhas ajuvõimlemine, mis aitab mälu parandada. Sama teevad ka keeleõppimine, ristsõnade lahendamine ja aktiivne osalemine seltsielus.
Neuroloogide arvates on kõige tähtsam pidada oma aju erksana.